Kas VSME/VS-standard on kohustuslik? Mida „vabatahtlik“ tegelikult tähendab

See on esimene küsimus, mille juhid esitavad, kui kuulevad VKEde Euroopa kestlikkusaruandluse standardist: kas VSME/VS-standard on kohustuslik? Vastus mahub ühte sõnna – ei –, kuid selle sõna taga peitub keerukam tegelikkus. Standard võib olla seaduse silmis täiesti vabatahtlik ja muutuda samal ajal tegelikkuses raskesti välditavaks. Just nii on see VSME/VS-standardiga. Eristagem seega seda, mis tuleneb õigusest, sellest, mis tuleneb turusurvest.

Lühike vastus: ei, VSME/VS-standard ei ole kohustuslik

VSME: õiguslikult vabatahtlik, praktikas sageli nõutudKaks veergu. Vasakul: VSME-standard on õiguslikult vabatahtlik – ükski seadus seda ei nõua, sanktsioone ei ole ja ametlikult midagi esitama ei pea. Paremal: praktikas nõutakse seda sageli – klient, pank või hankemenetlus. Joon ühendab mõlemad märkusega, et VSME-standard vastab sellele standardiseeritud viisil. EFRAGi standard börsil noteerimata VKEdele, moodulid B1 kuni B11 ja C1 kuni C9, avaldatud 17. detsembril 2024.VSME: kohustuslik või vabatahtlik?Sama standard õiguse ja turu vaatesÕiguslikult vabatahtlikMIDA ÜTLEB ÕIGUSÜkski seadus ei nõuaSanktsioone ei oleAmetlikku esitamist ei nõutaVaba avalikustamine ettevõtja algatusel.Praktikas sageli nõutudMIDA NÕUAB TURGKlient (väärtusahel)Pank (rahastamine)HankemenetlusesOodatud ESG-teave, mitte valik.VSME vastab sellele standardseltEFRAGi standard noteerimata VKEdele · B1–B11 (põhimoodul) + C1–C9 (põhjalik moodul) · avaldatud 17. detsembril 2024Üle 1 000 töötaja JA üle 450 mln € käibe: kohustuslik CSRD-kord, mitte VSME
VSME/VS-standardit ei nõua ükski seadus, kuid üha sagedamini nõuavad seda kliendid, pangad ja tellijad: see pakub nendele nõudmistele vastamiseks standardiseeritud raamistikku.

8. novembril 2026 ei ole ükski ettevõtja seadusega kohustatud VSME/VS-aruannet koostama. Standardi töötas välja EFRAG – Euroopa Komisjoni nõustav tehniline asutus – ja see kiideti seejärel heaks 30. juuli 2025. aasta soovitusega (EL) 2025/1710. Soovitus kuulub aga sellesse, mida juristid nimetavad soft law‘ks ehk mittesiduvaks õigusaktiks. See kutsub üles, julgustab ja pakub ühist raamistikku, kuid ei kehtesta ühtegi kohustust ega näe ette sanktsioone.

VSME/VS-standard loodigi just selleks. EFRAGile antud volituse eesmärk oli anda börsil noteerimata väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele – neile, kes on väljaspool CSRD kohaldamisala – standardiseeritud ja lihtsustatud raamistik, et nad saaksid hõlpsamini vastata neile esitatavatele ESG-päringutele, ilma et peaksid kandma suurettevõtjate aruandluse koormust. Tegemist on ettevõtjate käsutusse antud vahendiga, mitte järjekordse kohustusega.

„Õiguslikult vabatahtlik“: mida see tegelikult tähendab

Väide, et VSME/VS-standard on vabatahtlik, ei ole tühi fraas. Sellel on väga konkreetsed tagajärjed:

  • Sanktsioone ei ole. VSME/VS-aruande avaldamata jätmise eest ei määrata trahvi ega leppetrahvi ega tehta ettekirjutust.
  • Esitamiskohustust ei ole. Erinevalt aruandeaasta finantsaruannetest ei ole registrit ega asutust, kuhu VSME/VS-aruanne tuleks esitada. Teie otsustate, kas te selle koostate, kellele selle annate ja millisel kujul.
  • Kohustuslikku kontrolli ei nõuta. Erinevalt CSRD kohustuslikust raamistikust ei nõua VSME/VS-standard kolmanda isiku kontrolli ega topeltolulisuse hindamist. Aruande usaldusväärsuse suurendamiseks on võimalik vabatahtlik ülevaatus või kinnitus, kuid see on valik, mitte kohustus.
  • Sisseehitatud modulaarsus. Võite piirduda põhimooduliga (teave B1 kuni B11) või lisada põhjaliku mooduli (C1 kuni C9). Põhimõte „kui kohaldatav“ võimaldab esitada ainult seda teavet, mis teid tegelikult puudutab.

Et standardi sisu, ülesehitust ja staatust üksikasjalikult mõista, vaadake meie viitelehte: VSME/VS-standard VKEdele lahti seletatuna.

Miks muutub VSME/VS-standard sageli „tegelikult vajalikuks“

Kui VSME/VS-standard on vabatahtlik, miks siis nii paljud ettevõtjad selle kasutusele võtavad? Sest surve ei tule seadusest, vaid nende äripartneritelt. Just siin muutub õiguslik vabatahtlikkus tegelikuks vajaduseks.

Väärtusahela surve

Peamine liikumapanev jõud on tellijad. CSRD kohaldamisalasse kuuluvad suured kontsernid peavad aru andma oma väärtusahela kestlikkusküsimustest – sealhulgas tarnijate kohta. Praktikas kannavad nad nõudmise edasi: ESG-küsimustikud, hanketingimused, tarnijaks registreerimise nõuded. VKE-l, kes soovib jääda suurkliendi tarnijaks, ei ole siis suurt valikut: ta peab andmed esitama. VSME/VS-standard on siin ühine keel, mis on palju mugavam kui hulk erinevaid küsimustikke.

Euroopa seadusandja on seda ka ette näinud. Kestlikkuse koondpaketi direktiiv (Omnibus I) näeb ette piiramismehhanismi – value chain cap ehk väärtusahelaga seotud piirangu –, mille eesmärk on piirata nõudmisi, mida tellija võib esitada 1 000 või vähema töötajaga partnerile, vabatahtliku standardi sisuga. See piirang hakkab täiel määral toimima pärast direktiivi ülevõtmist; siis peaks see andma ka VKE-le võimaluse end kaitsta ülemääraste nõudmiste eest. Kirjeldame seda mehhanismi üksikasjalikult meie teemaartiklis VSME/VS-standard ja väärtusahel.

Pangad ja investorid

Teine hoob on rahastamine. Pangad ja investorid arvestavad taotluste menetlemisel üha enam ESG-kriteeriumidega. 2026. aastal tuleb siiski olla ettevaatlik: Prantsuse pangad tuginevad endiselt suures osas oma küsimustikele, mis tulenevad nende regulatiivsetest kohustustest. Seega ei ole VSME/VS-standard väljakujunenud pangandusnõue. Küll aga võib see olla mugav standardiseeritud vastus, mis säästab iga partneri jaoks eraldi vormi täitmisest.

Valitud või pealesunnitud vabatahtlikkus?

Seega tuleb eristada kahte väga erinevat olukorda. Ühelt poolt ettevõtja, kes otsustab omal algatusel oma kestlikkustegevuse struktureerida: ta valib raamistikuks VSME/VS-standardi, oma tempos, et oma lubadusi esile tõsta. Teiselt poolt ettevõtja, kes saab strateegiliselt kliendilt küsimustiku või hankemenetluses nõude: ta koostab aruande, sest teda survestatakse selleks. Esimesel juhul on tegemist täielikult valitud vabatahtlikkusega, teisel juhul pealesunnitud vabatahtlikkusega.

Mõlemal juhul on õiguslik olemus sama – seadusest ei tulene teile sellist kohustust. Majanduslik tähendus on aga põhimõtteliselt erinev. Kui tegevuseks valmistutakse ette, mitte ei tehta seda sunnitult hankemenetluse ajasurves, muutub kõik: teie määrate ulatuse, andmete kvaliteedi ja ajakava.

Kas „VS“-standard muudab midagi?

Üks päevakajaline küsimus vajab selgitamist, sest see tekitab segadust. Euroopa Komisjon võttis 3. juulil 2026 vastu delegeeritud õigusakti (viitenumber C(2026) 5011) vabatahtliku standardi kohta, mida tähistatakse sageli lühendiga „VS“. See tekst avaldati Euroopa Liidu Teatajas 21. septembril 2026 (delegeeritud määrus (EL) 2026/1560) ja on jõus alates 24. septembrist 2026; selle kasutamine on endiselt vabatahtlik (artikkel 2).

VSME/VS-standard (EFRAGi standard, mis kiideti heaks 2025. aasta soovitusega) ja „VS“ (2026. aastal delegeeritud õigusaktiga vastu võetud standard, jõus alates 24. septembrist 2026) on seega kaks omavahel seotud, kuid eraldiseisvat asja, mida oleks ennatlik segi ajada. Ühine on neil aga see, et mõlemal juhul jääb loogika vabatahtlikuks. Üleminek soovituselt delegeeritud õigusaktile tugevdab raamistiku ametlikku staatust, muutmata seda siiski VKEde jaoks üldiseks kohustuseks.

Kaks kuupäeva, mida ei tohi segi ajada. Standard muutub kasutatavaks kohe pärast jõustumist, st kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas (artikkel 4). Väärtusahelaga seotud piirangut kohaldatakse aga üksnes alates 1. jaanuarist 2027 algavate aruandeaastate suhtes (artikkel 3). Teisisõnu: miski ei takista VKEl standardit kohaldamast enne aastat 2027.

Mis muudab teema möödapääsmatuks: koondpaketi mõju

Üks viimane asjaolu selgitab, miks küsimus „vabatahtlik või kohustuslik“ muutub keskseks. Kestlikkuse koondpaketi direktiiv (Omnibus I) – 24. veebruari 2026. aasta direktiiv (EL) 2026/470 tõstis CSRD kohaldamisala künnist. Nüüdsest kehtib kohustus üksnes ettevõtjatele, kes ületavad kaks kumulatiivset künnist – üle 1 000 töötaja JA netokäive üle 450 miljoni euro (aruandeaastate puhul, mis algavad 1. jaanuaril 2027 või pärast seda).

Tagajärg: väga paljud ettevõtjad, kes arvasid, et kuuluvad CSRD kohaldamisalasse, jäävad sellest välja. Nende kliendid, pangad ja turud nõuavad aga jätkuvalt ESG-andmeid. Need ettevõtjad pöörduvad seega vabatahtliku aruandluse poole – ja VSME/VS-standard on kõige loomulikum vastus. Selles peitubki paradoks: seadusest tulenevaid kohustusi on vähem, kuid tegelik nõudlus ei vähene. VSME/VS-standardi täpseks paigutamiseks CSRD ja muude raamistike suhtes tutvuge meie kestlikkusaruandluse raamistike võrdlusega.

Kokkuvõte

VSME/VS-standard ei ole kohustuslik: ükski seadus seda ei nõua ja selle puudumisega ei kaasne sanktsioone. Kuid see on üha enam vajalik, sest teie kliendid, rahastajad ja tellijad teevad sellest juurdepääsu tingimuse. Selle erinevuse mõistmine – õiguslikult vabatahtlik, tegelikult sageli pealesunnitud – on võti, et teemale rahulikult läheneda ja otsustada sellega tegeleda omal valikul, mitte tähtaja surve all.

Allikad ja kontroll — kontrollitud 8. novembril 2026

Kõiki selle lehekülje õiguslikke väiteid on kontrollitud ametliku teksti alusel. Allpool esitatud viidete abil saate seda ise kontrollida.

  • Komisjoni 3. juuli 2026. aasta delegeeritud määrus (EL) 2026/1560 (vastu võetud viitenumbriga C(2026) 5011), „millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL, kehtestades väärtusahelaga seotud piiranguga kaitstud ettevõtjatele vabatahtlikuks kasutamiseks mõeldud kestlikkusaruandluse standardid“ — õiguslik alus: direktiivi 2013/34/EL artikli 29ca lõige 1. Avaldatud Euroopa Liidu Teatajas (L-seeria) 21. septembril 2026, jõus alates 24. septembrist 2026 (artikkel 4); selle artiklit 3 (väärtusahelaga seotud piirang) kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2027 algavate aruandeaastate suhtes. Ametlik tekst EUR-Lexis · 3. juulil 2026 vastu võetud versioon (PDF, Euroopa Komisjon). Asjakohased sätted: artikkel 1 (piirangu määratlus), artikli 2 lõige 1 (kes võib standardit kohaldada), artikli 3 lõige 2 (piirang hõlmab üksnes II lisa andmepunkte), artikkel 4 (jõustumine), põhjendus 5 (soovituse õigusliku toime lõppemine, sõnum rahastajatele). Edastatud Euroopa Parlamendile ja nõukogule 3. juulil 2026 (nõukogu 9. juuli 2026. aasta dokument 11697/26).
  • Komisjoni 3. juuli 2026. aasta delegeeritud määrus (EL) 2026/1563 (vastu võetud viitenumbriga C(2026) 5010, ESRSide läbivaatamine): vähendab kohustuslike andmepunktide arvu 61% võrra. Avaldatud Euroopa Liidu Teatajas 21. septembril 2026; jõustub 10. novembril 2026 (artikkel 3) ja seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2027 algavate aruandeaastate suhtes. Ametlik tekst EUR-Lexis · vastu võetud versioon (PDF, Euroopa Komisjon).
  • 30. juuli 2025. aasta soovitus (EL) 2025/1710 (EFRAGi VSME-standardi heakskiitmine), avaldatud ELTs 5. augustil 2025 — tekst EUR-Lexis. Delegeeritud määruse (EL) 2026/1560 põhjenduses 5 on ette nähtud, et seda „tuleks käsitada nii, et sellel ei ole enam õiguslikku toimet“ alates kõnealuse määruse jõustumisest, st alates 24. septembrist 2026.
  • 24. veebruari 2026. aasta direktiiv (EL) 2026/470 (Omnibus I), avaldatud ELTs 26. veebruaril 2026, jõustus 18. märtsil 2026 — tekst EUR-Lexis. Riigisisest ülevõtmist oodatakse hiljemalt 19. märtsil 2027.
  • EFRAG — VSME/VS digitaalne mall ja XBRL-taksonoomia, 4. novembri 2026. aasta versioon 2.0.0 (koostatud kooskõlas vabatahtliku standardiga (VS), st delegeeritud määrusega (EL) 2026/1560, mis avaldati Euroopa Liidu Teatajas 21. septembril 2026; see asendab 11. juuni 2026. aasta versiooni 1.3.0, mida EFRAG palub enam mitte kasutada) — EFRAGi lehekülg.

Küsimus ajakava kohta? Õigusaktide menetlemise etappe ja kuupäevi jälgime meie õigusalases seires.


Comments

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *